Tänasel Riigikogus toimunud talendipoliitika seminaril andis Praxise analüütik Laura Kirss ülevaate Eesti talendipoliitika hetkeseisust ja arenguvajadustest. Riiklikult peaks oluliseks kerkima küsimus, millist välistööjõudu me Eestisse ootame ja kellele peaksime riiki kui atraktiivset töökohamaad tutvustama.

Eestis on välistööjõu siiameelitamise ja siin hoidmise probleeme teadvustatud nii riigi tasemel kui tööandjate poolt, kuid seni ei ole selgelt kokku lepitud, millised on prioriteedid ja kuidas talendipoliitika kontekstis strateegilisi valikuid tehakse.

Laura Kirsi hinnangul on seni astutud mitmeid väga olulisi samme selleks, et ettevõtetel oleks võimalik lihtsamini kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu palgata. Näiteks on muudetud välismaalaste seadust, ettevõtetele on ette nähtud teadustöötajate toetus, avardunud on rahvusvahelise hariduse võimalused.

„Tegemist on siiski tegevustega, mis on olnud suunatud seniste probleemide lahendamisele ehk need on olnud nö reageeriva iseloomuga tegevused,“ selgitab analüütik ja tõdeb, et sellised tegevused ei ole piisavad, et suurendada Eesti kui töökohamaa atraktiivsust teiste riikide töötajate seas. Et tuua Eestisse lisatöökäsi, on analüütiku sõnul vaja konsensust, kust ja keda me täpsemalt otsime ning mida me erinevatele võimalikele siiatulijatele võiksime pakkuda.

Praxise samateemalises analüüsis tõdetakse, et Eesti väiksust ja eelarve võimalusi arvestades, on väga oluline täpselt läbi mõelda, kuhu lähiaastatel ressursse suunata. „EASil on juba praegu ettevalmistamisel workininestonia.com kontseptsioon ning kavandamisel on teisigi ettevõtmisi,“ selgitab Kirss ning rõhutab olulisust teha sellesuunalisi tegevusi kooskõlas ja üksteist toetavalt. „Kindlasti on vajalik keskne juhtimine ja hea koordinatsioonisüsteem, mida analüüsi kohaselt on seni kahjuks väga vähe tehtud,“ tõdes analüütik.

Praxise ja Riigikogu majanduskomisjoni seminaril „Kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu juhtimine Eestis" arutleti senise talendipoliitika juhtimise üle. Välisekspert Marcus Andersson Rootsist tutvustas erinevaid talendipoliitika juhtimise võimalusi. Andersson tõi välja, et Euroopa riikidele on enamasti olnud omane avaliku sektori juhtimisel toimiv talendipoliitika, kus riik või selle mõned üksused veavad eest valdkonna muutusi.

Kats Kivistik Balti Uuringute Instituudist tutvustas värske uussisserändajate kohanemist käsitleva uuringu tulemusi ning võimalikku lähenemist Eesti sisserändepoliitikale. Uuring näitas, et tarvis on parandada infovahetuse ja koostöö kvaliteeti nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil. Samuti tuleb tõsta tööandjate teadlikkust ja valmisolekut värvata Eestis kõrghariduse omandanud välismaalaseid, kes on siin juba kohanenud ning annaksid tööturule lisandväärtust.

Seminar oli osa Läänemere piirkonna programmi toetatud projektist One Baltic Sea Region, mis keskendub Läänemere-äärsete riikide tuntuse suurendamisele. Üheks alategevuseks on piirkonna majandusliku konkurentsivõime suurendamine selle kaudu, et piirkond oleks atraktiivne kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule.

Seminari ettekannete materjalidega saab tutvuda siin:

Laura Kirsi ettekanne „Kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu mure Eestis - kõigi ja sama“

Marcus Anderssoni ettekanne „Talent Attraction Management – innovative tools and strategies for attracting and retaining talent“

Kats Kivistiku ettekanne „Uussisserändajate kohanemine Eestis“

 

 

Kontakt

Laura Kirss

Praxise haridusprogrammi juht

laura.kirss(at)praxis.ee